/dev/random

gnome-shell ja kiirklahvid

mihkel — Wed, 19 Oct 2011 15:28:58 +0000

Mõni kuu veel ja juba ongi aasta viimasest postitusest möödas. Ärme lase sel sündida.
Täna pajatan väga lühidalt gnome-shellist ja kiirklahvidest. Nimelt on mind tükk aega häirinud seik, et ma ei saa aknaid klaviatuurilt liigutada… näiteks ülemisse vasakusse nurka. Hakkasingi sel teemal veidi guuglit piinama ja jõudsin siia: http://git.gnome.org/browse/mutter/tree/src/core/all-keybindings.h
Teatavasti kasutab gnome-shell aknahalduriks mutterit, seega olin sattunud just õige faili peale. Seal failis on ära defineeritud kõik, mida mutter oskab klaverilt akendega teha. Minule vajalik osa on aga faili lõpus. Näiteks järgmine lõik:

keybind (move_to_corner_nw, handle_move_to_corner_nw, 0,
    BINDING_PER_WINDOW, NULL,
    _("Move window to north-west (top left) corner"))

See ütleb, et kui soovid akent liigutada ekraani ülemisse vasakusse nurka, siis defineeri kiirklahv move_to_corner_nw muutujale.
Kogu see tegevus tuleb läbi viia käsureal, kasutades gconftool-2′te. Aga ükshaaval neid sisse toksida on bläss, seega peale paari minutit emacsis valmis järgmine algeline skript:

#!/bin/sh

gconftool-2 --set --type string /apps/metacity/window_keybindings/move_to_corner_nw "q"
gconftool-2 --set --type string /apps/metacity/window_keybindings/move_to_corner_ne "e"
gconftool-2 --set --type string /apps/metacity/window_keybindings/move_to_corner_sw "z"
gconftool-2 --set --type string /apps/metacity/window_keybindings/move_to_corner_se "c"
gconftool-2 --set --type string /apps/metacity/window_keybindings/move_to_side_n "w"
gconftool-2 --set --type string /apps/metacity/window_keybindings/move_to_side_s "x"
gconftool-2 --set --type string /apps/metacity/window_keybindings/move_to_side_e "d"
gconftool-2 --set --type string /apps/metacity/window_keybindings/move_to_side_w "a"
gconftool-2 --set --type string /apps/metacity/window_keybindings/move_to_center "s"

Nüüd ma olen rahul :)
Aknad liiguvad klaviatuurilt ja virtuaalne elu gnome-shellis paistab jälle veidike helgem.

GNU Emacs-ist

mihkel — Fri, 31 Dec 2010 10:37:11 +0000

Hoiame ikka blogitamise traditsiooni elus. Aasta viimasel päeval, enne meeletut söömist ja joomist, tunnistan puhtsüdamlikult: Ma olen Emacsi kasutaja. Minevikus sai küll kaks aaastaksest Vim-i kasutatud ja olin isegi uhke selle üle, aga nüüd olen usku pööranud ning Emacs koos tema lõputute mode-ga on mulle südamelähedaseks saanud ja nüüdseks juba oma 4 aastat.

Kiire guugeldus näitas, et Eestis suurt Emacsi kultuuri pole, aga mis sellest. Ikkagi lõin lehekülje, kus ma jooksvalt kirjutan üht-teist Emaci kohta. Siia blogisse ei viitsi vähemalt algul lõputuna näivaid elispi jupikesi kopeerida, seega jäägu redaktorite kunnile täiesti oma lehekülg.

Elagu Emacs ja head uut aastat :)

Ruuteris luuramine

mihkel — Sat, 23 Oct 2010 10:54:10 +0000

Oled kunagi soovinud teada saada, kes või mis masinad kõige enam ribalaiust kasutavad? Kes kõige rohkem sitasikutajaid kasutavad? Mina olen. Peale kergelt guugeldust saingi vastuseks maagilise kombinatsiooni snmp+mrtg. Järgnev ongi lühiülevaade sellest, mida tegin, et oma kohalikus võrgus Suurt Venda mängida.
Alustuseks suundume ruuterisse.

telnet 192.168.1.254

Kas SNMP_AGENT töötab?

service system list

Vaikimisi ei tööta… vähemalt minu Speedtouch 716 ruuteris mitte. Paneme aga tööle:

service system modify name=SNMP_AGENT state=enabled log=disabled

Lisame ROCommunity. RO nagu read-only

snmp community add securityname=ROCommunity communityname=public

Nüüd peaks ruuteri poole pealt kõik olema. Liigume edasi masinasse, kuhu graafikud tekkima hakkavad. Mina ikka oma compaq “serverisse”. Loome kataloogi, kuhu html ja png failid salvestatakse. Jällegi, kui näete # märki, siis teate, et käsk tuleb sisestada juurkasutaja õigustes.

# mkdir -p /home/mihkel/www/mrtg/

Loome konffaili:

# cfgmaker --global 'WorkDir: /home/mihkel/www/mrtg' --output /etc/mrtg.cfg public@192.168.1.254

192.168.1.254 on loomulikult ruuteri IP aadress. Muudame faili /etc/mrtg.cfg nii, et kõik WorkDir-id viitaksid kataloogile /home/mihkel/www/mrtg. Millegipärast on WorkDir-ile kaks viidest ja üks neid on Debianis vale.
Loome algse indeks lehe:

# indexmaker --output=/home/mihkel/www/mrtg/index.html /etc/mrtg.cfg

Laseme mrtg esimest korda käima koos enne loodud cfg failiga. Tõenäoliselt näed mõningaid veateateid, aga neid praegu ignoreerime. env LANG=C on vajalik selleks, et programm mrtg ei käivituks UTF-8 keskkonnas. Võid proovida ka ilma, aga siis teatatakse sulle uhkelt, et ei saa, lisa aga env LANG=C kõige ette.

env LANG=C /usr/bin/mrtg /etc/mrtg.cfg

Nüüd peaksid saama juba brauseriga avada faili /home/mihkel/www/mrtg/index.html või antud juhul compaq.lan/mrtg/index.html ja nägema graafikutealgeid. Graafikute uuendamine toimub cron-i abiga. Mrtg paki paigaldamisel paigaldati ka vastav cron-i töö /etc/cron.d kataloogi.

compaq:~# cat /etc/cron.d/mrtg

*/5 *   * * *   root    if [ -x /usr/bin/mrtg ] && [ -r /etc/mrtg.cfg ]; then mkdir -p /var/log/mrtg ; env LANG=C /usr/bin/mrtg /etc/mrtg.cfg 2>&1 | tee -a /var/log/mrtg/mrtg.log ; fi

compaq:~#

Nagu näha, uuendatakse graafikuid iga viie minuti tagant kasutades konffaili /etc/mrtg.cfg, keskkonnamuutujaks LANG=C.
Vot selline oli minu laupäevane hommikupoolik.

sshfs

mihkel — Fri, 22 Oct 2010 18:35:13 +0000

Kiire postitus-märge enda jaoks. Tänane teema on sshfs ehk kuidas haakida kaugel asuv kast üle ssh oma kohaliku masina failisüsteemi. Miks seda teha? Näiteks on kaugel asuvas masinas filmid, muusika, mida soovid kasvõi VLC-ga maha mängida, aga see kuramus ei toeta sftp-d. Siin tulebki appi sshfs.

Töötab teine userspace-is koostöös FUSE-ga. Serveris ehk kaugel olevas kastis midagi peale sshd seadistama ei pea. Seevastu aga kohalikus masinas on vajalik paigaldada fuse-utils ja sshfs pakid. Selleks on tarvilik öelda:

aptitude install fuse-utils sshfs

Edasi tuleb tegutseda juurkasutaja õigustes. Kõigepealt tuleb veenduda, et fuse moodul oleks laetud, kui ei ole siis:

# modprobe fuse
Nüüd tuleks luua kataloog, kui server haakida. Mina kasutan selleks /mnt/compaq kataloogi. Seejärel muuta kataloogi kasutajaõigusi ehk kes tohivad lugeda, kes kirjutada, siis lisada ennast fuse gruppi ning viimaseks sammuks on server kohalikku failisüsteemi haakida. Boonusena võib veel muuta /etc/fstab faili, et haakimine veel lihtsam oleks. Nüüd aga kogu see tekst käskude kaupa.

# mkdir /mnt/compaq

# chown mihkel:users /mnt/compaq

Mina lisasin kataloogi compaq kasutaja mihkel ja grupi users haldusalasse. Muidugi tuleb sul siin vastavad muudatused sisse viia.

# adduser mihkel fuse

Ja haagime kaugel asuva masina külge. Seda võib teha juba tavakasutaja õigustes.

sshfs mihkel@compaq.lan:/home/mihkel /mnt/compaq/

Lahti haakimiseks piisab, kui öelda:

fusemount -u /mnt/compaq

Nii lihtne ta ongi. Lõpuks suudab VLC avada ja esitada filme/muusikat serveris asuvast kataloogist.

Kuna aga haakimine kujul sshfs mihkel@compaq.lan…. on tülikas, siis otsustasin lisada vastava rea veel /etc/fstab faili. Rida ise selline:

sshfs#mihkel@compaq.lan:/home/mihkel /mnt/compaq        fuse user,noauto        0       0

Antud juhul on olulised parameetrid fuse user ja noauto. Neist esimene ütleb, et haakida võib kasutaja, kes on fuse grupis (ja eelpool me lisasime end sellesse gruppi) ning teine ütleb, et buudil kataloogi külge ei haagita… see on lihtsalt minu eelistus.

Kui rida faili lõppu lisatud (ja ka üks tühi rida ka), siis piisab, kui tavakasutajana öelda

mount /mnt/compaq/

Küsitakse parooli, kui võtmete põhist autentimist üles seatud pole ja ongi vonksus.

Kui tuleb aga teade, et /dev/fuse kasutamiseks pole piisavaid õigusi, siis tuleks üle kontrollida, mis on selle seadme õigused. Mina pidin neid muutma. Vaikimisi oli 600, aga vaja on 660, sest /dev/fuse kuulub kasutajale root ning gruppi fuse.

Selleks on vaja öelda

# chmod 660 /dev/fuse

Et lõpptulemus oleks järgmine:

mihkel@debian:~$ ls -l /dev/fuse

crw-rw---- 1 root fuse 10, 229 22. okt   20:31 /dev/fuse

Nüüd filmi vaatama :)

pxeboot

mihkel — Tue, 12 Oct 2010 15:23:21 +0000

Blogi tühimiku täitmiseks pajatan täna loo (konffailide näol põhiliselt) sellest, kuidas ma comaq evo d500-le üle võrgu debiani selga istutasin. Seda muidugi sel põhjusel, et masinal puudub plaadiseade ning usb pulga pealt mul teda buutima panna ei õnnestunud. Lähtepunkt on lihtne: on ruuter – see Elioni poolt antud Speedtouch 716, mille taga lauaarvuti Debian Sid-ga ning Debiani ootav D500. Vajalik tarkvara hõlmab endas kolme paketti: tftpd-hpa dhcp3-server openbsd-indetd. Viimane on küll juba Debiani süsteemides olemas, aga kirja läheb teine ikkagi.
Asume siis asja kallale. Kõigepealt vajaliku tarkvara paigaldamine:

aptitude install tftpd-hpa dhcp3-server openbsd-indetd

Järgmiseks tuleb üles seada tftpd server, mis jagab paigalduseks vajalikke failie d500-le. Selleks muuda faili /etc/default/tftpd-hpa, et ta näeks välja selline:

TFTP_USERNAME="tftp"
TFTP_DIRECTORY="/srv/tftp"
RUN_DAEMON="yes"
OPTIONS="-l -s /var/lib/tftpboot"

ja seejärel teenusele restart

/etc/init.d/tftpd-hpa restart

Sellega on tftp osa lõppenud. Asume inted kallale. Põhimõtteliselt paneme kirja, et masinas on uus teenus ja serveerib teine oma faile /srv/tftp kataloogist. Avame faili /etc/inetd.conf ja lisame lõppu rea:

tftp           dgram   udp     wait    root  /usr/sbin/in.tftpd /usr/sbin/in.tftpd -s /srv/tftp

ja teenusele restart:

/etc/init.d/openbsd-inetd restart

Nüüd viimane pakett – dhcpd. Sellee osaga nägin kõige rohkem vaeva. Nüüd vaadates ei saagi aru miks, aga nii ta oli. Dhcpd-ga jagame d500-le IP aadressi, seega ei tohi ta seda ruuterist saada. Niiet järgmine samm tuleb teha hoopis aadressil https://192.168.1.254/ ja keelata ära dhcp kaudu IP jagamine.

Niisiis viimane fail /etc/dhcp/dhcpd.conf

option domain-name "debian.lan";
# dns serveriks määrasin ruuteri ip. võib kasutada ka ISP omi
option domain-name-servers 192.168.1.254;
option subnet-mask 255.255.255.0;
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
server-name "debian";

subnet 192.168.1.0 netmask 255.255.255.0 {
  # Mis vahemikus ip-si jagatakse
  range 192.168.1.90 192.168.1.100;
  option routers 192.168.1.254;
}

host pxeinstall {
  # kerneli fail
  filename "pxelinux.0";
  # see on lauamasina ehk dhcp serveri ip
  next-server 192.168.1.64;
  # d500 MAC aadress
  hardware ethernet 00:08:02:32:1C:7A;
  fixed-address 192.168.1.90;
}

ja teenusele restart

/etc/init.d/isc-dhcp-server restart

Nii. Nüüd peaks kõik paigas olema. Jäänud on veel vajalike paigaldusfailide tirimine. Mina tahtsin kasutada Debian Squeezi, seepärast tirisin järgmise faili:

wget ftp://ftp.estpak.ee/debian/dists/squeeze/main/installer-i386/current/images/netboot/netboot.tar.gz

Saadud netboot.tar.gz pakkida lahti kataloogi /srv/tftp
Tulemuseks on järgmine failihierarhia:

mihkel@debian:/srv/tftp$ ls -l
kokku 8
drwxr-xr-x 3 root root 4096 13. sept  18:59 debian-installer
lrwxrwxrwx 1 root root   32 11. okt   22:21 pxelinux.0 -> debian-installer/i386/pxelinux.0
lrwxrwxrwx 1 root root   34 11. okt   22:21 pxelinux.cfg -> debian-installer/i386/pxelinux.cfg
-rw-r--r-- 1 root root   57 13. sept  18:59 version.info

Saigi valmis. Tuleb oma tagumik toolit üles ajada ja d500 taha ronida ning Debiani paigaldama asuda. Ahjaa, et masin üle võrgu buutima asuks, tuleb POSTi aja F12 talluda.
—————————————-
Veel üks asi. See compaq on nii tobeda BIOS-ga, et ei buudi teine ilma klaverita. Sobrasin küll BIOS-is ringi, aga ei leidnud võimalust selle “featuuri” välja lülitamiseks. Mul on aga plaanis teha sellest masinat backup server ning vähe imelik oleks iga kord, kui vaja masin taaskäivitada, talle klaver p****e surkida. Seega, kui keegi teab, kuidas see masin ilma klaverita buutima panna, andke aga teada.
Toreda jällenägemiseni.

Nägemist GNU screen ja tere tmux

mihkel — Sun, 17 Jan 2010 10:03:53 +0000

Kui juba kirjutamiseks läks, siis annan teada ka sellest, kuidas sujus mul üleminek GNU screenilt tmux-le. Kõigepealt vast põhjustest. Neid on kolm:

* tmuxi võtab vähem mälu;
* automaatne tiitliriba. Screeni jaoks oli vaja kasutada häkki, mis rikkus ära gnome terminali prompti. Mitte, et ma gnome terminali kasutaks, aga ikkagi põhjus;
* ja muidugi uuem koodibaas, mis annab võimaluse rohkemateks featuurideks. Vertikaalne split on üks nendest.

Tegelikult oli neljas veel. Vahetult enne üleminekut tekkis screenil akna joonistamise bug, mida oli võimalik ajutiselt “paranda” tehes detach ja re-attach, aga see oli ebamugav.

Seadistasin teise käituma enamvähem sarnaselt nagu tegi seda mul screen. Kogu konfimine käib .tmux.conf faili kaudu ja hetkel näeb ta välja selline:

# Loome väga lihtsa tiitliriba
set bell-action none
set -g status-right ""
set -g status-bg black
set -g status-fg white

# Aktiivse akna tiitel boldiks
setw -g window-status-current-attr bold

# UTF-8 ofkoors
set -g status-utf8 on
setw -g utf8 on

# C-b asendatakse C-o'ga (emacsi pärast)
unbind C-b
set -g prefix C-o
bind C-o send-prefix

# Luuakse üks sessioon nimega 0 ja kolm akent
new -d -s0 -nrtorrent 'exec rtorrent'
neww -d -nirssi 'exec irssi'
neww -d
selectw -t 1

#Lõpp

Mõned kiirklahvid, et uued tutvujad saaksid üle kassisaba. Oma tmuxi sessiooni koos kolme eelnevalt defineeritud aknaga käivitan nii:

tmux a

Ka re-attach-mine käib sama käsuga (screenil oli screen -r)

C+o d - detach-ib aktiive sessiooni
C+o  - valitakse aken number...
C+o l - valitakse eelmine aktiivne aken
C+o n - valitakse järgmine (numbriliselt) aken
C+o p - valitakse eelmine (numbriliselt) aken
C+o c - luuakse uus aken shelliga
C+o s või tmux ls või tmux list-sessions - kuvab töötavaid sessioone

Saigi vast kõik olulisemad. Rohkem infi sarnaselt GNU screeniga

C+o ?

Vast nüüd on siin blogis jälle pikamat aega vaikus.

Emacs ja firefox

mihkel — Sat, 16 Jan 2010 20:16:07 +0000

Jätkame siis ikka linuxi teemal… muust ma ju siin enam ei kirjuta. Kunagi olid ka filmid, aga ensekriitika on selleks liialt suur… ei taha head filmi oma arvamusega solkida.
See sissekanne tuleb lühike ja on teemal firefox ning emacs. Kuigi pea aastaid tagasi andsin siinsamas blogis teada, et vim on minu valik, siis see ei ole tõsi juba oi-oi kui kaua. Emacs all the way :)
Hiljuti sattusin sellise lehe otsa, nagu see siin ja sellest hetkest alates muutus firefoxiga majandamine hulga loomupärasemaks. On ja ka kogu GNU süsteem vaikimisi üles ehitatud Emacsi (tegelikult küll readline-i) sarnaste kiirklahvide alusel. Miks mitte kasutada tuttavaid kombinatsioone ka GNOME keskkonnas ja sh. ka brauseris.
Igatahes palju vaeva pole vaja näha… lihtsalt üks muutuja vaja gconfi kaudu ära vahetada.

/desktop/gnome/interface/gtk_key_theme

väärtuseks kribada Emacs (suure algustähega) ja valma. Nüüd saab kasutada näiteks selliseid kiirklahve:

Ctrl+A       Rea algusesse
Ctrl+E       Rea lõppu
Ctrl+F       Üks täht paremale
Ctrl+B       Üks täht vasakule
Ctrl+P       Eelmisele reale (muidugi peab olema mitu rida)
Ctrl+N       Järgmisele reale
Ctrl+K       Kustuta kõik kursorist kuni rea lõpuni
Ctrl+U       Kustuta terve rida
Ctrl+W       Kustuta sõna, mis jääb vasakule
Alt+D        Kustuta sõna, mis jääb paremale
Ctrl+H       Kustuta vasakpoolne täht (nagu backspace)
Ctrl+D       Kustuta parempoolne täht

Mõnna

rsyslog ja iptables

mihkel — Sun, 21 Jun 2009 10:17:02 +0000

Mul on komme panna kirja kõik vähegi keerukamad (st. enam kui paar rida) muudatused, mis ma oma masinas teen ja üks kapsas vedeleb juba pikemat aega kõvaketta nurgal. Nüüd, loetud päevad enne jaani, punusin talle ümmarguse jutu ümber ja postitasin siia… nii bäkkappi mõttes :P
Kes on iptables-ga tulemüüri ehitanud, see ka arvatavasti logib teatud reegleid. Mis mind nende logide puhul on häirinud, on see, et vaikimisi topitakse nad kokku koos kõige muuga, mis süsteemis toimub. Ehk kõik läheb näiteks messages, syslog või kern.log faili või sootuks kõigisse korraga. Palju mõistlikum oleks ju, kui kõik müüri poolt logitavad read kirjutatakse eraldi faili – nii on lihtsam logides tuhnida ning vajalikku infot leida. Mõeldud, tehtud. Esimese asjana tuleks veenduda, kas kasutatakse standardset syslogd teenust või rsyslogi. Kes kasutab Debian Lenny-t või uuemat, nendel peaks juba vaikimisi rsyslog peal olema. Kõik teised, aga võivad julgesti ta ise paigaldada, kuna ideepoolest on rsyslog 100% ühilduv syslogd konfiguratsioonifailiga. Inglise keeles drop in replacement.
Järgmisena on vaja selgeks teha, mis kriteeriumite järgi logisid parsida. Selleks võib kasutada /etc/rsyslog.conf faili või /etc/rsyslog.d/ kataloogi. Viimane variant on mõistlikum, kuna rsyslog.conf on hallatav debiani arendajate poolt. Ehk, kui arendajad leiavad, et seal failis peaks midagi juurde lisatama või ära võetama, siis uuenduste paigaldamisel küsitakse, kas kasutada arendaja või sinu enda versiooni. Tüütuks muutub, kui pead neid kahe pidevalt võrdlema ning ise muudatusi sisse viima. Selliste ebameeldivuste ärahoidmiseks ongi loodud *.d kataloogid, kuhu pannakse seadistusfailid, mida arvuti omanik vajalikuks peab.
Antud juhul loome rsyslog.d kataloogi faili nimega iptables ning kirjutame sinna kaks rida (pluss kommentaar, sest kommentaarid on alati kasulikud).

if $syslogtag == 'kernel:' and ($msg contains 'IN=eth0' or $msg contains 'IN=6in4') then /var/log/iptables.log
& ~

Ja mida see rida tähendab? Lugema peaks teda nii: kui sõnum tuleb kernelilt (st. operatsioonisüsteemi tuumalt) ja sisaldab endas fraasi ‘IN=eth0′ või ‘IN=6in4′, siis kirjutada need read /var/log/iptables.log faili. Teine rida ütleb: ja viska ära (discard) kõik teised sõnumid. Antud reeglisse peaks suhtuma loominguliselt – kui teie võrguliides pole eth0, siis tuleks see tingimus loomulikult asendada. 6in4 on minu IPv6 tunneli liides – jällegi, kui teil sellist võrguliidest pole, siis teda reeglisse lisada pole vaja. Ilma IPv6 liideseta näeks iptables faili sisu välja selline:

if $syslogtag == 'kernel:' and $msg contains 'IN=eth0' then /var/log/iptables.log
& ~

Üks oluline märkus veel. Kõiki seadistusfaile loetakse ülevalt alla. Seega, et meie iptables-i read ei satuks näiteks messages faili, tuleb hoolt kanda selle eest, et rsyslog näeks eelpool toodud ridu enne, kui messages faili kohta käivat infot. /etc/rsyslog.conf failis peaks seega olema järgmine rida:

$IncludeConfig /etc/rsyslog.d/*.conf

piisavalt faili alguses. Liialt muretsema ei pea, sest vaikimisi ta nii juba on :)
Nüüd veel rsyslog teenusele taaskäivitus:

# /etc/init.d/rsyslog restart

Ja peakski korras olema. Kõik tulemüüri poolt logitavad read lähevad iptables.log faili ja mitte muudesse failidesse. Aga üks probleem on veel jäänud. Hoolt tuleb kanda ka selle eest, et iptables.log fail liiga suureks ei paisuks, sest kõvaketta pind pole ju raisata. Siin tuleb appi logrotate. Mis ta on ja mida ta täpselt teeb, seda ütleb

man logrotate.

Meie aga kasutame ära jällegi *.d kataloogi võlusid, ning loome /etc/logrotate.d/iptables faili. Aluseks võtsin sealt samast asuva rsyslog faili. Seega äsjaloodud iptables faili kirjutasin järgnevad read:

/var/log/iptables.log
{
        rotate 7
        daily
        missingok
        notifempty
        delaycompress
        compress
        postrotate
                invoke-rc.d rsyslog reload > /dev/null
        endscript
}

Sellega teeme logrotate rakendusele selgeks, et iptables.log faile tuleks “roteerida” või töödelda iga päev ja hoida alles viimase seitsme päeva logid.

Vsjoo. Veidi enam süstematiseeritud logidega on ju hoopis julgem tunne jaani tähistada. Kas pole? :D

Paranoia?

mihkel — Tue, 16 Jun 2009 20:06:58 +0000

Selle kuu kahekümnendal päeval, kui tähtede seis on sobiv, näeb ilmavalgust Debian Lenny järjekordne hooldusväljalase. Ideepoolest peaks teine saama endale külge numbri 5.0.2 või 5.0r2, kuidas keegi soovib. Aga mitte sellest pisiasjast ei taha ma täna kirjutada. Vaid sellest, kuidas veenduda, et serverist tiritud debiani isod on ikka need õiged, mitte kurja kreekeri poolt täisussitatud botnetihakatis :)

Lihtsuse mõttes kasutame ainult isot nimega debian-501-i386-businesscard.iso. See tuleb kõigepealt alla laadida. Kiirem koht on vast Eesti kohalik peegel, mis asub estpaki serveris. Ilukirjandust harrastama ei viitsi hakata, seega järgnev jutt puiste punktidena.

1. Tiri alla failid SHA1SUMS ja SHA1SUMS.sign või vastavad MD5 analoogid. SHA1SUMS sisaldab endas iso kontrollsummat, SHA1SUMS.sign on eelmise faili “allkiri”, tõestamaks, et kontrollsummasid pole muudetud.

2. Kontrolli gpg-ga üle, et ega neid kontrollsummasid kompromiteeritud pole:

$ gpg --verify SHA1SUMS.sign SHA1SUMS
gpg: Signature made T 14 apr      2009 21:16:21 EEST using DSA key ID 88C7C1F7
gpg: Allkirja ei saa kontrollida: ei leia avalikku võtit

Nagu näha ei leita vastavat avalikku võtit, millega failide õigsust kontrollida.

3. Impordime vastava võtme (ID 88C7C1F7). Võtmeserveriks on antud juhul igati paslik kasutada debiani enda serverit – keyring.debian.org

$ gpg --keyserver keyring.debian.org --recv-keys 88C7C1F7

4. Laseme uuesti gpg-ga SHA1SUMS* failid üle:

$ gpg --verify SHA1SUMS.sign SHA1SUMS
gpg: Signature made T 14 apr      2009 21:16:21 EEST using DSA key ID 88C7C1F7
gpg: Good signature from "Steve McIntyre "
gpg:            aka "Steve McIntyre    "
gpg:            aka "Steve McIntyre    <93sam@debian.org>"
gpg: HOIATUS: Seda võtit ei ole sertifitseeritud usaldatava allkirjaga!
gpg:         Ei ole midagi, mis näitaks, et allkiri kuulub omanikule.
Primaarse võtme sõrmejälg: AC65 6D79 E362 32CF 77BB B0E8 7C3B 7970 88C7 C1F7

Õnnestus!!! Kuvatakse küll üks hoiatus, aga selle kohta loe juba siit:

http://www.cryptnet.net/fdp/crypto/keysigning_party/en/keysigning_party.html

5. Kontrollime ka tiritud iso üle:

$ sha1sum -c SHA1SUMS

Aga võib ka kasutada käsku “shasum”. See saab ise aru, kui pika räsiga tegu on.

$ shasum -c SHA1SUMS

Ja vastus

...
sha1sum: debian-501-i386-CD-9.iso: No such file or directory
debian-501-i386-CD-9.iso: avamine või lugemine ebaõnnestus
debian-501-i386-businesscard.iso: OK
sha1sum: debian-501-i386-kde-CD-1.iso: No such file or directory
debian-501-i386-kde-CD-1.iso: avamine või lugemine ebaõnnestus
...

Loomulikult neid isosid ei suudetud kontrollida, mida me alla ei laadinud, aga oluline on rida:

debian-501-i386-businesscard.iso: OK

6. Nüüd võib südamerahuga iso plaadile kõrvetada ning rõõmsat debiani elu elada. Paranoiavajadused rahuldatud.

Protsess näeb analoogne välja ka kõikide teiste distrode ning muude failide kontrollimisel. Kokkuvõtvalt – et olla 100% faili terviklikkuses ja autentsuses kindel, tuleb ta tervikklikkust kontrollida kontrollsummade abil (abiks failid md5sum, SHA1SUM vms), aga veendumaks, et kontrollfail ise karvase käe poolt puudutatud pole, tuleks teine omakorda avaliku võtme poolt kinnitada. Avalik võti saadakse võtmeserverist, võti ise on aga allkirjastatud mõne “tähtsa isiku” poolt.

Muide, samal põhimõttel kontrollitakse üle ka iga pakk, mis pakivaramust tuleb. Niiet jutud, mis pajatavad, kuidas mõni paha inimene võib sokutada ametlikku pakivaramusse “nakatunud” koodi, ei pea paika. Vähemalt debiani ja debianipõhiste distrode puhul, sh. ubuntu. Ametlik termin on secure apt.

GNU Screen

mihkel — Sun, 07 Jun 2009 08:06:32 +0000

Raputame maha tolmu ning pühime ära ämblikuvõrgud. Tuli tahtmine midagi siia ajaveebi lisada. Olgugi, et täna on valimiste päev, jätan oma poliitilised eelistused enda teada ja räägin hoopis kaks sõna oma ühest lemmikumast programmist GNU/Linuxile… või noh tegelikult töötab ta pea kõigis unixilistes. GNU Screen – http://www.gnu.org/software/screen/
Väga lihtsalt seletades on ta käsureafännide parim sõber. Ta lubab ühes aknas jooksutada mitut erinevat rakendust. Vähe sellest, ta hoiab need rakendused ka siis töös, kui terminali aken sulgeda. Väga mugav on sinna sisse toppida programme, mis nagunii enamuse ajast teevad oma tööd taustal, mida mul pole vaja pidevalt jälgida – näiteks rtorrent, irssi, wget jne.
Veel mugavam on kui screen kuvab akna allservas jooksvate rakenduste nimed. Tääbidega (eesti k. kaart) terminalid võib sootuks unustada. Aga kuidas seda teha. Lihtne. Tuleb muuta oma .screenrc faili vastavalt :)
Näiteks nii:

screen -t rtorrent           0 rtorrent
screen -t irssi              1 irssi
# dünaamiline tiitle
shelltitle '$ |bash'

utf8 on
autodetach on
startup_message off

# Statusbar
caption always "%{= kw}%-w%{+b}%n %t%{-}%+w"

# Ctrl+a asemel Ctrl+o, siis ei minda emacsiga konflikti
escape ^Oo

Nagu näha, käivitatakse screeni rakendamisel automaatselt tema sees kaks programmi – rtorrent ja irssi ning antakse nende “tiitlitele” vastavad nimed. Teine oluline rida on

shelltitle '$ |bash'

Selle abiga luuakse akna allserva dünaamiline tiitel. Ehk uue akna nimeks saab see, mis rakendust seal jooksutada. Ja lõpuks on veel

caption always "%{= kw}%-w%{+b}%n %t%{-}%+w"

Sellega defineeritakse ära terminali akna alla riba, kus kogu infot näidatakse.
Selleks, et dünaamiline tiitel töötaks, tuleb veel muuta oma .bashrc faili. Oluline blokk on

[33k33\\\]

mis tuleb lisada PS1 rea juurde. Minul näeb teine välja niimoodi:

PS1="${debian_chroot:+($debian_chroot)}\[33[00;32m\]\u@\h\[33[00m\]:\[33[00;34m\]\w\[33[00m\]"'\
[33k33\\\]$ '

No vot. Nüüd laduge screen oma lemmikrakendusi täis ja kasutage klahvikombinatsiooni Ctrl+o DD või Ctrl+a DD, kui kasutate screeni vaikimisi kiirklahve. Terminali aken suletakse, aga kõik programmid jätkavad oma töö tegemist. Kui tekib tahtmine neid jälle näha, siis avage oma terminal ja tippige
screen -r
Mõnna, kas pole :)
Rohkem infot annab

man screen

või Google
Kogu kupatus näeb välja nii. Terminaliks on rxvt-unicode

GNU screen ja urxvt

Nüüd aga panen oma uhked kriuksuga saapad jalga ja lähen valima… mis sest, et e-hääl on antud. Ikka lähen :)

Täiendus!

Panin tähele, et wordpressile meeldib olulist infot ära süüa, näiteks PS1 rida, mis .bashrc faili tuleb lisada. Ei suutnud ma talle selgeks teha, et ka \ ja 0 on tähtsad. Seega õige rida tuleb maha viksida hoopis pildi pealt.